Nädalalõpuks omadega rappa

Esmaspäeval nautisin veel viimast puhkusepäeva ning tegin selle auks väikese jooksu Pirital. Enesetunne oli hea...alguses kohe eriti hea ja jooks tuli ka kiirelt aga kohe kui ümber pöörasin, et koju tagasi joosta oli vastus käes - VASTU TUUL HALLELUJA. Vihma sain kah aga see oli köksmöks ja võtsin ikka kui head värksendust.

Teisipäeva hommik algas lisaks sisse magamisele ka pudru üle soolamisega...no tore küll, hästi alanud päev! Tund hiljem sain sõbranna Katriga kokku ning võtsime koos suuna Peetri ringile. Eesmärgiks oli joosta 8km ning ajaliselt mõtlesin, et see võiks jääda kuhugi 52 minuti kanti. Jooksu ajal mõtles aga Katri, et ei ole siin midagi, 45minutit peab ära tulema. Võta näpust, tuli 46minutit. Koos joosta on ikka jube hea! Motivatsioon on laes, energia on laes ja ei olnud mingit viilimist. Iga kilomeetri aeg oli ka kõvasti parem ja viimane kilomeeter sai lausa ajaga 5:12 joosta, mis minu jaoks on ülemõistuse hea!

Leppisime kokku, et kolmapäeval ei jookse. Tegin siis kodus fitnessblenderi trenni mis sisaldas cardiot-HIIT trenni-pilatest ja head venitust kõige lõppu. Ainus negatiivne selle juures oli põlvede valu aga viskasin külmageeli peale, tegin muta-muta ja kadunud ta oligi.

Neljapäeva hommikul ei olnud mingit putru ega sisse magamist, kuid see eest koperdasin pool uniselt oma hantlite otsa ja lebasin minut aega ägisedes maas...oh welll! (verevalum ja paistetus pole vist piisav õppetund, sest täna on pühapäev ja hantlid on ikka sama koha peal...põrandal) Saime jälle Katriga kell üheksa Vesiväravas kokku ja seadsime sammud Peetrile. Eesmärgiks oli seekord 8km joosta 45minutiga ning olin eelmine õhtu magama jäädes veel sõrmede peal kokku arvutanud kui mitu ringi see peaks siis tegema...sain umbes 5-6ringi. Mõtlesin, et no seda ikka saab! Saab, saab..kui kolmandal ringil hakkas väheke võhmale võtma, kui samal ajal Katu aina lidus ja lidus ja hoidis korralikult tempot (jumal tänatud selle eest!). Mina jäin vahepeal päris korralikult tahapoole sörkima ja Katul oli vaja valjemad ja motiveerivamad karjed maha panna stiilis: "PÄRAST PUHKAD!" (rääkisin talle Reval Spordi Fjodori trennistiili, kes teab see teab :D) või "EGA SA SIIA SÖRKIMA EI TULNUD! TEISED OOTAVAD!" paar krõbedat lasksin ka vahepeal välja. Nii raske oli!!! Mõtlesin vist viimased kolm kilomeetrit, et jään lihtsalt seisma ja ei huvita ka! Õnneks seda ei juhtunud ja püsisin truult Katu kannul, küll mitu meetrit temast maas aga pagan alla ei olnud nõus andma. Aeg tuli 44minutit33sekundit, mille üle olen MEGAuhke. Siiani ei usu, et 7km jäi 38minuti sisse...38MINUTIT! Mida on noh!!!!! :D Hiljem arutasime, et 7km võiks mahutada 35minuti sisse ka...tuleb vist need intervalljooksud jälle tagasi tuua ;)

Reedel käisime Viru rabas loodust ja värsket õhku nautimas. Kokku kõndisime peaaegu 8km ja tundsin see päev, et sellest piisas kah. Keha vajas peale neid tempokaid jookse korralikku puhkust. Kuna terve nädalavahetuse olen tööl, kus jooksen päev otsa ringi siis otsustasin, et võin nädalavahetuse ka trennist vabamalt võtta ja esmaspäeval jälle puhanuna jooksmist nautida :)

Mida ma veel viimasel ajal liiga palju naudin on magus...nii õudne! Suhkur on kurjast ja see mismoodi ma jälle korralikku sõltuvusse sellest olen jäänud on ikka väga ebareaalne.Eelmine näda sai korralik oldud ja siis otsustasin, et okei reedel võib endale lubada kah. Tegin pannkooke rukkijahuga mis muideks olid väga maitsvad! Aga eks see järgmine päev ole see kõige raskem päev, kus magusapisik tahab jälle söötmist ja õhtul koju jõudes oli vanaema saanud õunakoogiga maha, mis siis ilma küsimusteta mu makku rändas. 

Blaaahhhhhh, joon parem vett ja palvetan, et vend selle koogi tänaseks õhtuks ära on hävitanud.

Kuna ma ise olen pildistamisest rohkem kõrvale hiilinud ja kõik pildid mis tehtud saavad on telefonis ja sealt otse instagrami rändavad siis aitäh Katrile, kes rabast ilusaid pilte tegi!

Muidugi lisaks eesmärgile olla aktiivne oli mustikate leidmine ka must 

Rabaseiklused lõppesid vihmaga, millest mina end väga häirida ei lasknud, sest leidsin ühe korraliku mustikamere :D

Nautige veel seda nädalavahetust ja järgmisel nädalal juba uute jooksujuttudega! 

XII Muhujooks!

NIINII! Räägib kohe Muhujooksu sotid selgeks.

Kuna olen siin mõnusal puhkuselainel ja otsaga Kuressaare linnas siis kallis sõbranna Annika leidis, et mida ma ikka siin niisama lulli löön, mingu ma parem Muhu saarele jooksma.

Mõeldud tehtud.

Okei..nii lihtsalt see ei käinud ka. Pidin ikka tükk aega pead murdma ja aru saama kuidas see südame kuulamine ja keha kuulamine ikka õieti töötabki. Oli ju valida kahe distantsi vahel - 6,3km või 17,2km. Lõppude lõpuks sain aru, et süda ja keha räägivad sama keelt ja paari minutiga olin end pikale jooksule ära registreerinud. Tunne oli hea ja ärevus oli kah päris suur!

Olgu öeldud, et ega ma nii heas vormis hetkel pole võrreldes sellega, kui ma viimati 17km jooksin (13 juuni). Aga mis seal ikka põdeda ja üle pablada, eks? Tõepoolest - seekord sai lausa minuti võrra kiiremini joostud aga tunnen, et füüsiline vorm võiks siiski parem olla.

(Viimane pikem distants oli 14km ja peale seda olin ikka täielik vetikas ja ei saanud ööd ega mütsi aru mis toimub. Ilmselt oli põhjuseks ka 30 kraadi lagipähe päike) 

Hea küll, hea küll! Keskendume ikka olevikule ja heale ja positiivsele :) 

Eilne päev möödus miinimum jalgadel ja maksimum horisontaalis. Tahtsin võimalikult palju puhata ja võimalikult puhtalt süüa. Õhtul kooki küpsetades läks veits taigent kah põske aga no pagan, kes siis taignakausid kraapimata jätab??? MINA MITTE!

Hommik algas kella seitsmese äratusega. Jooksuriided selga, kerge hommikusöök ja autoga Muhu poole. 

Hommikuks oli rusikasuurune kogus vanilje kohupiima, mis oli üle kuhjatud banaani, mustikate, punaste sõstarde ja pähklitega. Tund enne jooksu veel üks banaan ja paar lusikat ahjuõuna jogurtikreemi. 

Jooksul oli kaasas kaks SIS Go geeli. Üks mustika maitseline ja teine marjamaitsega. Mustika oma oli selline talutav ja meenutas pool vedelat untsu läinud mustikatarretist. Marjamaitseline oli aga tõeline õudus, mille järgmine kord hea meelega muu maitse vastu vahetan. 

Emotsioonidest kilomeetritel ka lähemalt...

Peale esimest kilomeetrit oli võhm väljas, sest start läks pekki ja tahtsin hirmsasti kiirelt joosta ja olla tubli Jansa. Õnneks sain ruttu aru, et ei ole siin mingit kiirelt jooksmist ja esimesed viis kilomeetrit tuleb ikka maru rahulikult võtta. Stardist kuni umbes kolmanda kilomeetrini saatis meid selle suve räigeim padukas ja alguses lõi isegi külm naha vahele aga see tegi ka kiirelt minekut. 

Kõige raskem oligi vist kuskil 7-8km ja 14-15km. Seitsmendal kilomeetril on alati selline lõpetamise tunne, sest lühikeste jooksudega olen viimasel ajal rohkem sõber ja paar päeva tagasi oli isegi kümme kilomeetrit päris raske. Hea küll! Seitsmendast sain üle ja kaheksandast sain ka suure väe ja võimuga jagu. Peale seda oligi kuidagi lihtsam. Üritasin terve aja headele asjadele mõelda. Kõige parem ongi mõelda sellele, kui kaugele juba jõudnud oleme, mitte sellele mida või kui palju veel ületada/läbida on. 14. kilomeeter on ka selline, et juba nagu oleks finišis aga ega ikka ei ole küll veel :D Siis tuleb pingutada ja viimast kahte kilomeetrit nautisin tegelikult ikka sajaga. Võtsin jooksust sada prossa, andsin endast sada prossa ja mis kõige tähtsam - ALLA EI ANDNUD JUHHUUU!!!!

Kõige õnnelikumaks tegid mind joogipunktid, kus emps mind igakord ees ootas ja kaasa elas. Hiljem autoga järgi sõites ja uurides, kuidas enesetunne on ja kas ma ikka jaksan ja vastu pean. Paremat emmet ei oskagi tahta! :) Muidugi väga suureks toeks oli ka see armas külarahvas, kes tee äärde ja bussipeatustesse kogunenud olid ja vahvalt ergutades hoogu juurde andsid :) Nendele armsatele, kes meist kiirust ületades mööda vuhisesid, et näidata millised sajaprotsendilist ossiverd nad on - näitan keskmist.

Aga nagu ikka - lõpp hea, kõik hea! Finišis sai pudel vett, Muhu märgiga võinoa ja moosi pudruga kah!
Väga armsad pudrujagajad daamid olid ka, kes naersid, kui palusin neil vähem moosi mu pudrule panna. Sain kahe kulbi asemel ühe kulbiga moosi. Ja..ja..noh...oligi moos pudruga mitte puder moosiga. Maitses magus aga peale sellist jooksu läks kõik väga hästi ja mingit printsessi mängima ei hakanud. Ahjaa! SIS Go taastusjooki jõin kah! Šokolaadimaitseline oli väga okei :)

Hiljem premeerisin end Viking burxiga ja eile tehtud Geisha juustukoogiga. Nüüd on uni silmas ja keeraks hea meelega looteasendisse. Aga kala on ahjus ja juurikaid saab ka niiet tahaks ikka hea päeva lõpetada ka hästi :)

Stardis olime kõik erksad ja puhanud!

Finišis läbi nagu Läti raha aga puder tegi kõik korda :)

Jaaaa...Viking Burger (rukkileivaga! KUI MAITSEVVVV)

Olge kõik mõnusad ja ärge andke alla. Kõik on võimalik,  tehke unistuste nimel tööd ja varuge rohkem kannatust, kõik läheb täpselt nii nagu soovite :)

Vot nii on lood!

No see on küll nüüd piinlik...

Viimasest korrast on möödas päris pikk aeg. Põhjuseks kiire elutempo, kolimine ja..ja...kuna mulle valetada ei meeldi siis tegelt ka laiskus ja enda kätte võtmisest jäi kah puudu.

See juulikuu sai üldse kuidagi leebsi lastud. Trenni tegin ikka püsivalt ja puha ja võin endale selle eest pai teha aga see mismoodi siin toitumisega hullu olen pannud on küll läinud juba üle igasuguse piiri! Endal ka häbi ja kilosid on tagasi kolinud ka kuskil 3-4. Aga nagu ikka! Kõik asjad juhtuvad põhjusega! Küllap siis oli vaja see juulikuu võtta vähe lõdvemalt ja nautida kõike head ja paremat :) Tean isegi, et olen paremaks võimeline ja võimeline ka tagasi korralikku vormi saada ja no kurat see enesetunne mis tervisliku toitumisega kaasneb on tõesti miskit imelist ja ilus keha selle juurde on ainult boonuseks. 

Häid uudiseid on ka nii palju, et põlved on hetkel korras..juba kolm nädalat! JUHHEI!!! Käin Pirita metsas jooksmas ja pinnase vahetus on põlvedele ikka väga hea..niiet siin panen kõigile kõval pinnasel jooksjatele südamele, et pehme pinnas on ikka kõvasti etem. Mina sain oma vitsad kätte, et sõpru ja tuttavaid ei kuulanud aga noh eks vigadest õpimegi!

Järgmiseks eesmärgiks ongi toitumine jälle korda saada ja teha õigeid ja häid valikud :) Eks see ole se harjumise asi ka..esimesed kolm päeva ongi vast kõige raskemad et sellest õhtusest maiustamisest ja näksimisest lahti saada.

Jooksmine saab ka nüüd uued tuurid alla, sest pool maraton jõuab aina lähemale ju!!! Selle palavusega on küll jube nigel joosta agaaaaa...ah mis ma ikka virisen. Peale jooksu on alati hea olla, isegi kui ripsmed higist tilguvad hahaha.

Tegime pikniku! Ja kikerherne muffinid olid ka väga maitsvad. Isegi meessugu kiitis!

Suve tuleb ikka sajaga nautida. Seiklesime Kristeliga tol päeval 28km ratastel ja olgu mainitud, et linnaratastel ja ilma käikudeta - bassein oli kirss tordil

Seniks aga olge ikka mõnusad ja tehke häid valikuid, mis kehale on head ja kasulikud! :)

JUHHEI!