Kuna olen siin mõnusal puhkuselainel ja otsaga Kuressaare linnas siis kallis sõbranna Annika leidis, et mida ma ikka siin niisama lulli löön, mingu ma parem Muhu saarele jooksma.
Mõeldud tehtud.
Okei..nii lihtsalt see ei käinud ka. Pidin ikka tükk aega pead murdma ja aru saama kuidas see südame kuulamine ja keha kuulamine ikka õieti töötabki. Oli ju valida kahe distantsi vahel - 6,3km või 17,2km. Lõppude lõpuks sain aru, et süda ja keha räägivad sama keelt ja paari minutiga olin end pikale jooksule ära registreerinud. Tunne oli hea ja ärevus oli kah päris suur!
Olgu öeldud, et ega ma nii heas vormis hetkel pole võrreldes sellega, kui ma viimati 17km jooksin (13 juuni). Aga mis seal ikka põdeda ja üle pablada, eks? Tõepoolest - seekord sai lausa minuti võrra kiiremini joostud aga tunnen, et füüsiline vorm võiks siiski parem olla.
(Viimane pikem distants oli 14km ja peale seda olin ikka täielik vetikas ja ei saanud ööd ega mütsi aru mis toimub. Ilmselt oli põhjuseks ka 30 kraadi lagipähe päike)
Hea küll, hea küll! Keskendume ikka olevikule ja heale ja positiivsele :)
Eilne päev möödus miinimum jalgadel ja maksimum horisontaalis. Tahtsin võimalikult palju puhata ja võimalikult puhtalt süüa. Õhtul kooki küpsetades läks veits taigent kah põske aga no pagan, kes siis taignakausid kraapimata jätab??? MINA MITTE!
Hommik algas kella seitsmese äratusega. Jooksuriided selga, kerge hommikusöök ja autoga Muhu poole.
Hommikuks oli rusikasuurune kogus vanilje kohupiima, mis oli üle kuhjatud banaani, mustikate, punaste sõstarde ja pähklitega. Tund enne jooksu veel üks banaan ja paar lusikat ahjuõuna jogurtikreemi.
Jooksul oli kaasas kaks SIS Go geeli. Üks mustika maitseline ja teine marjamaitsega. Mustika oma oli selline talutav ja meenutas pool vedelat untsu läinud mustikatarretist. Marjamaitseline oli aga tõeline õudus, mille järgmine kord hea meelega muu maitse vastu vahetan.
Emotsioonidest kilomeetritel ka lähemalt...
Peale esimest kilomeetrit oli võhm väljas, sest start läks pekki ja tahtsin hirmsasti kiirelt joosta ja olla tubli Jansa. Õnneks sain ruttu aru, et ei ole siin mingit kiirelt jooksmist ja esimesed viis kilomeetrit tuleb ikka maru rahulikult võtta. Stardist kuni umbes kolmanda kilomeetrini saatis meid selle suve räigeim padukas ja alguses lõi isegi külm naha vahele aga see tegi ka kiirelt minekut.
Kõige raskem oligi vist kuskil 7-8km ja 14-15km. Seitsmendal kilomeetril on alati selline lõpetamise tunne, sest lühikeste jooksudega olen viimasel ajal rohkem sõber ja paar päeva tagasi oli isegi kümme kilomeetrit päris raske. Hea küll! Seitsmendast sain üle ja kaheksandast sain ka suure väe ja võimuga jagu. Peale seda oligi kuidagi lihtsam. Üritasin terve aja headele asjadele mõelda. Kõige parem ongi mõelda sellele, kui kaugele juba jõudnud oleme, mitte sellele mida või kui palju veel ületada/läbida on. 14. kilomeeter on ka selline, et juba nagu oleks finišis aga ega ikka ei ole küll veel :D Siis tuleb pingutada ja viimast kahte kilomeetrit nautisin tegelikult ikka sajaga. Võtsin jooksust sada prossa, andsin endast sada prossa ja mis kõige tähtsam - ALLA EI ANDNUD JUHHUUU!!!!
Kõige õnnelikumaks tegid mind joogipunktid, kus emps mind igakord ees ootas ja kaasa elas. Hiljem autoga järgi sõites ja uurides, kuidas enesetunne on ja kas ma ikka jaksan ja vastu pean. Paremat emmet ei oskagi tahta! :) Muidugi väga suureks toeks oli ka see armas külarahvas, kes tee äärde ja bussipeatustesse kogunenud olid ja vahvalt ergutades hoogu juurde andsid :) Nendele armsatele, kes meist kiirust ületades mööda vuhisesid, et näidata millised sajaprotsendilist ossiverd nad on - näitan keskmist.
Aga nagu ikka - lõpp hea, kõik hea! Finišis sai pudel vett, Muhu märgiga võinoa ja moosi pudruga kah!
Väga armsad pudrujagajad daamid olid ka, kes naersid, kui palusin neil vähem moosi mu pudrule panna. Sain kahe kulbi asemel ühe kulbiga moosi. Ja..ja..noh...oligi moos pudruga mitte puder moosiga. Maitses magus aga peale sellist jooksu läks kõik väga hästi ja mingit printsessi mängima ei hakanud. Ahjaa! SIS Go taastusjooki jõin kah! Šokolaadimaitseline oli väga okei :)
Hiljem premeerisin end Viking burxiga ja eile tehtud Geisha juustukoogiga. Nüüd on uni silmas ja keeraks hea meelega looteasendisse. Aga kala on ahjus ja juurikaid saab ka niiet tahaks ikka hea päeva lõpetada ka hästi :)
Stardis olime kõik erksad ja puhanud!
Finišis läbi nagu Läti raha aga puder tegi kõik korda :)
Jaaaa...Viking Burger (rukkileivaga! KUI MAITSEVVVV)
Olge kõik mõnusad ja ärge andke alla. Kõik on võimalik, tehke unistuste nimel tööd ja varuge rohkem kannatust, kõik läheb täpselt nii nagu soovite :)
No comments:
Post a Comment